Viljandi valimiste päeval hoopis ooperipisikust

Sellest on juba aastaid tagasi, kui avastasin endale tõsist tõbe tõotava ooperipisiku. Mis seal salata, seda küllap minu muusikaõpetajast abikaasa  juhendamisel. Suvel sai seda pisikut Kuressaares põhjalikult nuumatud ning nüüd nõudis ta jälle uusi elamusi. Õnneks oli COSI FAN DUTTE esietendus kohe käepärast võtta  ning eile sai pisik Rahvusooperis jälle värske toidupala kätte.

Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper valmis Saksa-Rooma keiser Joseph II tellimusel ning selle maailmaettekanne toimus 2. jaanuaril 1790 Viini Burgtheateris. Ooperit peeti tol ajal  teemakäsitluse tõttu lausa ennekuulmatuks – kolm meest panevad kaks tütarlast proovile eesmärgiga tõestada, et kõik naised on truudusetud! Loomisaegsesse õhustikku sobimatuse tõttu märgati ooperi väärtusi alles 20. sajandil, mil moraalinormid olid oluliselt avardunud.

Nüüd, värskete ooperimuljetega Viljandis tagasi olles, võib öelda, et sõiduvintsutused, bensiinikulu ja suhtkallis pilet on end täiega ära tasunud. Mõistagi tegi mind järjekordselt kadedaks, et enamusel publikust oli kodutee vaid 15-20 minuti kaugusel. Samas teame ju, et kaugemad lapsed on vanematele alati armsamad olnud 🙂

Etendus oli kokkuvõttes suurepärane, kus solistidena astusid publiku ette Aile Asszonyi, Heli Lokuta ning teenijanna rollis säras Kristina Vähi. Meestest andsid oma parima Oliver Kuusik, Rauno Elp ja Mart Laur. Dirigendipuldis oli Arvo Volmer. Lugu ise oli esitatud pisut kammerlikult ning suurt rahvahulka (ooperikoor) nägi laval vaid paaris episoodis. Värskust ja vürtsi lisasid etendusele eksklusiivsed dekoratsioonid – Estonia kunstnike poolt loodud hiiglaslikud kangamaalid.

Aga nüüd tuleme tagasi maa peale. Täna on kohalike omavalitsuste valimise päev ning õhtutundidel koguneb valimisliit Kodune Viljandi EVE majja tulemusi ootama. Suure põnevusega olen seal muidugi ka mina!

Read Full Post »

Viljandi valijale

Homme on see oluline päev, mil me kõik peame oma poliitilise valiku tegema. Igaühel on mõistagi oma valik ja just see on kindlasti parim.

Enne seda otsustavat sammu on võimalus uurida minu blogi, kus selguvad arusaamad elust, mitmed minule olulised seisukohad ja valimispõhimõtted. Kes teab, äkki langevad meie mõtted kokku ning valik saab nõndamoodi lihtsam.

Kõige tähtsam on homme sammud valimisjaoskonda seada ning teha õige valik!

Read Full Post »

Arvude kaks, viis, neli tähendusest

Nüüdseks olen valimisliidu Kodune Viljandi kandidaadina kandnud seda numbrit (254) juba peaaegu terve kuu. Päris veider on olla nummerdatud, justnagu raamatu lehekülg, kariloom või arheoloogiline leid. Omale sobivaks olen senini pidanud küll kaheksat ning pisike pettumus on seega mõistetav. Muide, kaheksat peetakse täiuslikkuse väljendajaks ning üks põhjusi on see, et pikali-8 on lõpmatust tähistav märk.

Aga vaatame numeroloogide pilguga. Seni tean vaid, et minu elutee arv, mis tuleneb sünnikuupäevast, on kolm ja see tähistab loovust. Veel tean, et numeroloogia uurib teemasid selle elu ülesandest kuni karma numbrite ja tervisliku toitumiseni.

Lõpuks leidsin usaldusväärse allika, milles määratakse minu saatuse arvuks 2, mis pidavat tähendama, et koos minuga olles ei sünni riidu ning et olen tundlik ja vastupidav. Minu hinge arv olevat 5, mis omakorda tähendab, et minu ustavuse ja truuduse seisund võib olla nii ja teisiti ning et reisimine on minu jaoks väga tähtis. Seega nii 2 kui ka 5 sobivad suurepäraselt! Edasi lugedes saan kahjuks teada, et minu mõjutuste ja eesnime arv olevat hoopis… 6 ja mitte 4. Vaatamata sellele, et nimetatud arvude erinevus ei ole teab kui suur, tuleb kokkuvõttes ikkagi tunnistada, et numbri 254 tähendus on ähmane ning keegi ei tea, kas see võiks kindlustada oodatud edu või hoopis ebaedu lähenevatel valimistel 🙂 Vt www.tartu.ee/taheklubi/numeroloogia/?mood=1

Samas tunnen teatud kahjutunnet, et number, millega olen killukese oma elust koos elanud, läheb nelja päeva pärast ajaloo prügikasti ning enne nelja aasta möödumist uusi numbreid kohalike omavalitsuste valimisteks ei jagata.

Read Full Post »

Viljandi valija küsib vol 4

Mis tähendab, et väärtustan elukestvat õpet ja täiskasvanute koolitusvõimaluste laiendamist?

Suhtumist elukestvasse õppesse olen juba ka varem ilmutanud ja sellest teada andnud. Selge on see, et õppimine ei lõpe koolis, vaid kestab kogu elu! Üheks küljest on ju õppimise eesmärgiks süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset. Teisest küljest peab õpe toetama inimese vaimset poolt: kultuur, haritus, perekond ning kõlbelised ja usulised väärtuseid. Vaja on aidata inimesel üle saada majanduskasvu joovastusest, et oleks võimalik välja pääseda ringist, kus õnn ja heaolu on seotud eelkõige asjadega, olgu need siis kinnisvara, autod või mis iganes.

Kohati tekib tõepoolest tunne, et meie ühiskonnas allub kõik majanduse ja raha võimu diktaadile. Kuid muutused ühiskonnas nõuavad muutusi mõtteviisis ning algavad inimesest endast. Erinevad koolitused on abiks, et taasavastada kodust kaasa saadud hoiakud ja väärtushinnangud, aitavad tõsta enesehinnangut ning sisendada optimismi. Ja uued teadmised-oskused veel peale kauba!

On hea teada, et Sotsiaalministeerium rahastab töötute ja tööturu riskirühmade koolitust: www.tootukassa.ee/index.php?id=12506 ning Haridus- ja Teadusministeerium töötavate täiskasvanute koolitust. Viimaseid kursusi korraldab üle 30 õppeasutuse sh Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool: www.vykk.vil.ee/?a=taiend ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool: www.olustvere.edu.ee/uploads/failid/TAKOSU.pdf

Praeguses majandus- ja ideedekriisi tingimustes on riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavate õppimisvõimaluste mahtu vaja veelgi oluliselt suurendada, et erinevad koolitused oleksid kättesaadavad kõigile soovijatele.

Ja mõistagi on palju tarkusi ikka ka raamatutes peidus 🙂

Read Full Post »

Viljandi kunstnik ja tema talent

Mõned päevad tagasi sai aasta vanemaks üks Viljandi kunstnik, kellega olen tuttav juba Viljandisse ümberasumisest alates. Olen ka varem käinud mitme kunstniku ateljeedes, aga päris lähedalt olen loomeprotsessi näinud ikka ainult Evi Kauri kodus.

Evi on tegelikult imetlusväärne naine, sest peale maalimise tulevad tal edukalt välja kõik tööd, mida ta ette võtab. Olgu see siis kokkamine või remondi- ja ehitustöödes kaasalöömine. Lisaks on ta meeldiv vestluskaaslane ja samas uskumatult tagasihoidlik inimene.

Ahjaa, pidin ju talendist ka rääkima. Sellega oli niisugune lugu, et kui ma sünnipäevalast õnnitlesin, siis ütlesin, et olen tema ja ta talendi austaja. Ja kuna perenaine väga osavalt teeskles arusaamatust, et kes või mis see talent veel on, siis peremees Üllo tõi juurde veel ühe pokaali öeldes, et see on Talendi tarvis 🙂

Tõepoolest olen veendunud, et Evi Kauri ja tema talendi loominguga tasub igaühel pisut lähemalt tutvust teha: www.evikaur.com

Muide, portree minust maalis Evi foto järgi ja mulle teadmata ning üllatas sellega mind minu varasuvisel juubelil. Endasarnase omaksvõtmine võttis mul muidugi parasjagu aega, aga tänaseks oleme juba üsnagi sõbraks saanud 🙂

Read Full Post »

Viljandi valija küsib vol 1

Miks väärtustan kodu, perekonda ja tervist?

Aga seepärast, et kodu on üks armas koht, kuhu me alati tagasi pöördume. Kodus ümbritsevad meid meie oma asjad ja kallid inimesed. Töölähetustest või pikkadest päevadest tüdinuna olen ikka kasutanud väljendit “koduteraapia”. Kodu justnagu ravib sind, see on paik, kus sa kõige paremini taastud nii füüsilises kui ka vaimses plaanis. Tuntud ka kui “oma voodi fenomen” 🙂

Kodu ja perekond – need mõisted on lahutamatud. Just kodus saavad lapsed tunda vanemate hoolt ja armastust, just kodus tehakse esimesed sammud ja öeldakse esimesed sõnad… Kodu on see koht, kus kujunevad hoiakud ja väärtushinnangud kogu eluks. Isiksuse iseloom vormub suuremas osas juba  viiendaks eluaastaks.

Aga, mis see on, mille olemasolu ei märka enne, kui oled temast ilma jäänud? Õige vastus – tervis!

Kahjuks ei lähe kõigil nii hästi, et alles ühel elu ajahetkel tajud tervise halvenemist. On neidki, kes on raske sünnitrauma läbi teinud. Võin öelda, et olen suhteliselt tundliku sotsiaalse närviga ja laste terviseprobleemid on mulle alati korda läinud.

Hiljuti tutvusin projektiga “Aitame liikumispuudega lapsi kõndima” nimega “Elisabet”. Projekt keskendub hirmkalli kõnniroboti muretsemisele  Eestisse. Miks Elisabet? Aga sellepärast, et Elisabet on tore nelja-aastane tüdruk, kelle pere kodanikualgatuse korras selle projekti algatas. Kodulehe andmetel on kõnniroboti abi vajavaid lapsi Eestis sadu: http://elisabet.elil.ee/

Kui hakkasin täpsemalt asja vastu huvi tundma, siis selgus et Elisabeti pere elab Viljandimaal ja tema vanaisa Ako Luts on oma energia ja ettevõtlikkuse poolest tuntud mees. Ta on korraldanud spordi- ja kultuuriüritusi, tema Vahelaane talu teatakse nii soomatkade korraldajana kui ka kimmkatuste propageerijana: www.hot.ee/vahelaane/

Isiklikult ma selle perega kohtunud ei ole, aga kõnnirobotisse panustasin küll hea meelega 🙂

Read Full Post »

Sukeldun Viljandi valimisvõitlusse

Nüüd on see siis tehtud! Lähipäevil esitab kodanike valimisliit Kodune Viljandi registreerimisel oma kandidaadid kohalike omavalitsuste valimisteks. Mina olen selles nimekirjas sees, sest tegin kindla otsuse osaleda Viljandi linna volikogu valimistel. Ei ole ma ju senini oma nina poliitikasse toppinud!

Viimased viisteist aastat olen olnud ametkondlikult aktiivne suunal Viljandi – Tallinn ning tunnen, et nüüd on sobiv aeg pöörduda näoga oma kauni kodulinna poole. Ja mõistagi olen mures, et tööturuprobleemidest püütakse vaikides mööda vaadata ning see on justnagu tabuteema. Samal ajal on töötute arv Viljandi linnas viimase aastaga kolmekordistunud ning ületamas 1000 inimese piiri.

Töötukassa jaoks on iga klient suhteliselt anonüümne abivajaja, kelle puhul kõige olulisemad on nõutavad dokumendid. Vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele ei tohi linna sotsiaalamet isegi teada, kes töötuna arvele võetud on. Ja nõnda ongi tööturutemaatika linnavalitsuses niisugune teema, mida nagu pisut piinlik käsitella.

Millised võiks olla suunad ja millised on minu prioriteedid?

Ilmtingimata väärtustan kodu, perekonda ja tervist! Kuid keskendun valimiste käigus alljärgnevale:

* väärtustan tööd  ja iga ettevõtmist, mis praegu või perspektiivis vähendab tööpuudust;

* väärtustan puhkust –  füüsilise ja vaimse taastumise vahendit;

* väärtustan elukestvat õpet ja täiskasvanute koolitusvõimaluste laienemist;

* väärtustan viljandlase usaldamist ning kaasamist linna juhtimisse.

Ehk teisisõnu:

VILJANDLANE VÄÄRIB SOBIVAT TÖÖD, PARIMAID ÕPPIMIS- JA PUHKEVÕIMALUSI, SUUREMAT USALDUST NING KAASAMIST LINNA JUHTIMISSE

Niisiis sukeldun valimisvõitlusse ning olen kindel, et minu poolt esile toodud teemad puudutavad kõiki. Aga tõde on see, et ka parimad ideed saavad teoks vaid valija toel!

Meie Viljandi võiks ju olla kodune Viljandi 🙂

Read Full Post »

Kas Viljandi folk või Saaremaa Ooperipäevad?

Tõsi, tõsi, Saaremaal oli kõik täpselt nii nagu olin oodanud. See, mis sinna tõmbab on alati jääv: meri, värske lest, õlu, rahulik elustiil ja et saarlase jaoks on köik igavesti kena. Isegi ilm on neil seal ilusam, kui mandril!

Seekord sai siis Viljandi folk vahetatud Saaremaa Ooperipäevade vastu ning seda tegu pole põhjust kahetseda. Korraldus oli suurejooneline ja Kuressaare lossi ooperimaja oma 1800 kohaga väga kaunilt kujundatud. Nii ooperimaja, kui ka kohviku maja olid  tegelikult ajutiselt püsti löödud telgid, kuid vaatamata sellele oli publik ooperile vastavalt riietatud. Oli päris hea, et taipasin viigipüksid kaasa haarata.
Mõistagi oli väga palju soomlasi, aga silma hakkas ka Eesti prominente ja hoopis lihtsamat rahvast. Igal juhul kõik kohad olid ette täiega välja müüdud ning pileteid sai osta vaid kirikukontsertidele.

Esimene, millest osa saime oli Puccini viimane ooper Turandot. Selle oriendihõngulise teose tõi lavale Läti Rahvusooper ning seal särasid külalised Lätist, Ukrainast, Hispaaniast ja Poolast. Läti Rahvusooperi koori ja orkestrit dirigeeris väga emotsionaalselt ja atraktiivselt Tadeusz Woiciechowski. Kokkuvõttes võib öelda, et etendus oli tõeliselt võimas. Oli sära ja glamuuri ning nauditavat professionaalsust.

Muide, Turandoti esitamine oli Hiina Rahvavabariigis aastaid keelatud, sest ooper näitavat Hiinat ja tema rahvast halvas valguses. Alles 1990. aastate lõpupoolel keeld tühistati ning 1998. aasta sügisel anti kaheksa etendust Keelatud Linnas.

Teine etendus, mida nägime oli juba varasemast tuttav Giuseppe Verdi ooper Trubaduur. Lavale toojaks seekord teater Vanemuine. Kahjuks jäi see etendus Turandoti taustal üsna ilmetuks. Sellele aitas tublisti kaasa prantslannast kostümeerija idee riietada tegelased ilmetutesse tööriideid meenutavatesse riietesse. Tõsist tähelepanu vääris vaid ehk trubaduuri osatäitja, Hiinas ja Jaapanis õppinud ning praegu Saksamaal töötav Xu Chang. Väärt ooperielamuse sai selleltki etenduselt kätte!

Ah jaa! Saaremaa Ooperipäevad kogusid sel aastal 10 240 külastajat. Eesti Kontserdi andmetel toovad 2010. aasta Saaremaa Ooperipäevad publiku ette juba kolm ooperiteatrit: lisaks Rahvusooper Estoniale ning Vanemuise teatrile jõuab Kuressaarde Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Akadeemiline Muusikateater. Samuti on programmis esmakordselt esietendus, milleks on Olev Ehala ja Leelo Tungla poolt kirjutatav lasteooper „Käsikivi kosmosest“.
Ilmselgelt olen järgmisel aastal jälle dilemma ees: kas Viljandi folk või Saaremaa Ooperipäevad? Armsad justnagu mõlemad 🙂

Read Full Post »

Viljandi säästuristmikust ja Saaremaa õllest

Vahepeal on jälle hulk vett merre voolanud ja palju vägevaid tegusid ära tehtud. Näiteks leidis töötukassa puuduva paberi lõpuks üles ja oodatud rahavoog minu arveldusarvele algas.

Samal ajal valmis Viljandis Riia maantee ja Reinu tee ristmik, mida nii kaua oodatud ja loodetud. Kahjuks pole sellel mingit sarnasust paari aasta eest tehtud põhjaliku projektiga, mis maa kasutamise küsimustes kooskõlastati ka Riia 16a korteriomanikega. Ring jäi ikkagi liialt väikeseks, ehitamata jäi Reinu tee kõnnitee ja lahendamata sademevete kogumise süsteem. Eksimatult võib öelda, et tegu on tüüpilise valimiseelse säästuristmikuga.

Aga vaatame Reinu tee pikendust, mis nüüd viib otse ringteele. See sai küll uhke ja näha on, et eurorahaga koonerdatud ei ole.

Suvi õnneks jätkub ja minu jaoks tähistab juuli lõpp aega ümberasumiseks Saaremaale. Ooperipäevad ja sõbrad juba ootavad! Võib küll öelda, et Arveti võrratu koduõlu ja Teedu suitsutatud lestad on maailma parimad.

Muide, Arvet Väli on Saaremaa ainuke ametlik õlletootja. OÜ Taako on asutatud 22. detsembril 1990 ning Pihtla taluõlle valmistamine on tema põhitegevus. Õllevirde tihedus on 16% ja alkoholi protsent 7,6. E-post: taako@solo.ee

Elus õlu mekib tõepoolest kenasti ning uusi huvitavaid kivikesi tuleb ju ka jälle mandrile tuua 🙂

Read Full Post »

Suvi, töötus ja Viljandi

Paar päeva tagasi oli mul jälle võimalus, õigemini kohustus, kulutada töötukassa treppi Viljandis. Ja mis ma nägin: justkui jõusaal oleks kolmandale korrusele kolinud. Trepist üles-alla liikus noori mehi ning neid jätkus ka teenindussaali.

Olukord tööturul on tegelikult ikka väga tõsine. Oleme oma kasvava tööpuudusega jõudnud Hispaania ja Läti järel juba Euroopa Liidu esimese kolme riigi hulka. Samal ajal on Eesti kulutused töötushüvitistele ja tööturuteenustele ühed Euroopa väikseimad.

Töötukassa andmetel oli Eestis juuni lõpul arvel üle 67 000 inimese, sh Viljandimaal 2400. See tähendab, et tööta on iga kümnes tööealine vanuses 16 kuni pensioniiga. Vt www.tootukassa.ee

Olukord majanduses on räbal ja prognooside järgi tuleb sügis veel süngem. Mina tähistan täna kahe kuu möödumist arvelevõtmisest, aga töötuskindlustushüvitist veel saanud ei ole. Ei tea, kas on jälle mõni paber puudu või töötukassa lihtsalt ei tule oma ülesannetega toime?

Praegu on õnneks veel suvi koos puhkuse- ja vabadustundega. Kui jõulud on iseendasse vaatamise aeg, siis suvi on looduse ja teiste inimeste vaatamise aeg. Ja mulle see meeldib 🙂

Read Full Post »