Viljandi valimiste päeval hoopis ooperipisikust

Sellest on juba aastaid tagasi, kui avastasin endale tõsist tõbe tõotava ooperipisiku. Mis seal salata, seda küllap minu muusikaõpetajast abikaasa  juhendamisel. Suvel sai seda pisikut Kuressaares põhjalikult nuumatud ning nüüd nõudis ta jälle uusi elamusi. Õnneks oli COSI FAN DUTTE esietendus kohe käepärast võtta  ning eile sai pisik Rahvusooperis jälle värske toidupala kätte.

Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper valmis Saksa-Rooma keiser Joseph II tellimusel ning selle maailmaettekanne toimus 2. jaanuaril 1790 Viini Burgtheateris. Ooperit peeti tol ajal  teemakäsitluse tõttu lausa ennekuulmatuks – kolm meest panevad kaks tütarlast proovile eesmärgiga tõestada, et kõik naised on truudusetud! Loomisaegsesse õhustikku sobimatuse tõttu märgati ooperi väärtusi alles 20. sajandil, mil moraalinormid olid oluliselt avardunud.

Nüüd, värskete ooperimuljetega Viljandis tagasi olles, võib öelda, et sõiduvintsutused, bensiinikulu ja suhtkallis pilet on end täiega ära tasunud. Mõistagi tegi mind järjekordselt kadedaks, et enamusel publikust oli kodutee vaid 15-20 minuti kaugusel. Samas teame ju, et kaugemad lapsed on vanematele alati armsamad olnud 🙂

Etendus oli kokkuvõttes suurepärane, kus solistidena astusid publiku ette Aile Asszonyi, Heli Lokuta ning teenijanna rollis säras Kristina Vähi. Meestest andsid oma parima Oliver Kuusik, Rauno Elp ja Mart Laur. Dirigendipuldis oli Arvo Volmer. Lugu ise oli esitatud pisut kammerlikult ning suurt rahvahulka (ooperikoor) nägi laval vaid paaris episoodis. Värskust ja vürtsi lisasid etendusele eksklusiivsed dekoratsioonid – Estonia kunstnike poolt loodud hiiglaslikud kangamaalid.

Aga nüüd tuleme tagasi maa peale. Täna on kohalike omavalitsuste valimise päev ning õhtutundidel koguneb valimisliit Kodune Viljandi EVE majja tulemusi ootama. Suure põnevusega olen seal muidugi ka mina!

Read Full Post »

Viljandi kunstnik ja tema talent

Mõned päevad tagasi sai aasta vanemaks üks Viljandi kunstnik, kellega olen tuttav juba Viljandisse ümberasumisest alates. Olen ka varem käinud mitme kunstniku ateljeedes, aga päris lähedalt olen loomeprotsessi näinud ikka ainult Evi Kauri kodus.

Evi on tegelikult imetlusväärne naine, sest peale maalimise tulevad tal edukalt välja kõik tööd, mida ta ette võtab. Olgu see siis kokkamine või remondi- ja ehitustöödes kaasalöömine. Lisaks on ta meeldiv vestluskaaslane ja samas uskumatult tagasihoidlik inimene.

Ahjaa, pidin ju talendist ka rääkima. Sellega oli niisugune lugu, et kui ma sünnipäevalast õnnitlesin, siis ütlesin, et olen tema ja ta talendi austaja. Ja kuna perenaine väga osavalt teeskles arusaamatust, et kes või mis see talent veel on, siis peremees Üllo tõi juurde veel ühe pokaali öeldes, et see on Talendi tarvis 🙂

Tõepoolest olen veendunud, et Evi Kauri ja tema talendi loominguga tasub igaühel pisut lähemalt tutvust teha: www.evikaur.com

Muide, portree minust maalis Evi foto järgi ja mulle teadmata ning üllatas sellega mind minu varasuvisel juubelil. Endasarnase omaksvõtmine võttis mul muidugi parasjagu aega, aga tänaseks oleme juba üsnagi sõbraks saanud 🙂

Read Full Post »

Kas Viljandi folk või Saaremaa Ooperipäevad?

Tõsi, tõsi, Saaremaal oli kõik täpselt nii nagu olin oodanud. See, mis sinna tõmbab on alati jääv: meri, värske lest, õlu, rahulik elustiil ja et saarlase jaoks on köik igavesti kena. Isegi ilm on neil seal ilusam, kui mandril!

Seekord sai siis Viljandi folk vahetatud Saaremaa Ooperipäevade vastu ning seda tegu pole põhjust kahetseda. Korraldus oli suurejooneline ja Kuressaare lossi ooperimaja oma 1800 kohaga väga kaunilt kujundatud. Nii ooperimaja, kui ka kohviku maja olid  tegelikult ajutiselt püsti löödud telgid, kuid vaatamata sellele oli publik ooperile vastavalt riietatud. Oli päris hea, et taipasin viigipüksid kaasa haarata.
Mõistagi oli väga palju soomlasi, aga silma hakkas ka Eesti prominente ja hoopis lihtsamat rahvast. Igal juhul kõik kohad olid ette täiega välja müüdud ning pileteid sai osta vaid kirikukontsertidele.

Esimene, millest osa saime oli Puccini viimane ooper Turandot. Selle oriendihõngulise teose tõi lavale Läti Rahvusooper ning seal särasid külalised Lätist, Ukrainast, Hispaaniast ja Poolast. Läti Rahvusooperi koori ja orkestrit dirigeeris väga emotsionaalselt ja atraktiivselt Tadeusz Woiciechowski. Kokkuvõttes võib öelda, et etendus oli tõeliselt võimas. Oli sära ja glamuuri ning nauditavat professionaalsust.

Muide, Turandoti esitamine oli Hiina Rahvavabariigis aastaid keelatud, sest ooper näitavat Hiinat ja tema rahvast halvas valguses. Alles 1990. aastate lõpupoolel keeld tühistati ning 1998. aasta sügisel anti kaheksa etendust Keelatud Linnas.

Teine etendus, mida nägime oli juba varasemast tuttav Giuseppe Verdi ooper Trubaduur. Lavale toojaks seekord teater Vanemuine. Kahjuks jäi see etendus Turandoti taustal üsna ilmetuks. Sellele aitas tublisti kaasa prantslannast kostümeerija idee riietada tegelased ilmetutesse tööriideid meenutavatesse riietesse. Tõsist tähelepanu vääris vaid ehk trubaduuri osatäitja, Hiinas ja Jaapanis õppinud ning praegu Saksamaal töötav Xu Chang. Väärt ooperielamuse sai selleltki etenduselt kätte!

Ah jaa! Saaremaa Ooperipäevad kogusid sel aastal 10 240 külastajat. Eesti Kontserdi andmetel toovad 2010. aasta Saaremaa Ooperipäevad publiku ette juba kolm ooperiteatrit: lisaks Rahvusooper Estoniale ning Vanemuise teatrile jõuab Kuressaarde Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Akadeemiline Muusikateater. Samuti on programmis esmakordselt esietendus, milleks on Olev Ehala ja Leelo Tungla poolt kirjutatav lasteooper „Käsikivi kosmosest“.
Ilmselgelt olen järgmisel aastal jälle dilemma ees: kas Viljandi folk või Saaremaa Ooperipäevad? Armsad justnagu mõlemad 🙂

Read Full Post »

Laulud peos Viljandis tagasi

Tänapäeva maailmas domineerib paratamatult materiaalsus ja pragmatism, väärtusteks on majanduskasv, tehnoloogia progress, tarbimismentaliteet ning mõistagi raha ja veelkord raha.

Aga ilma kultuurita, hariduseta ning perekonnaväärtuste ja usuta puudub tasakaal nii ühiskonnas kui ka üksikisikus.

Laulupeolt tulles meenus mulle katkend ühest vanade inkade palvest ja otsisin selle veel öötundidel üles ning siin ta on:
Oo jumalad! Te olete kinkinud meile tarkuse ehitada teid ja mägedesse linnu, rajada templeid ning pühakujusid, juhtida jõgede voolu, korjata põldudelt rikkalikku saaki, kaitsta oma maad vaenlaste eest. Ükski ohver pole teie helduse vääriline, ükski ohvriand küllalt suur! Ainult ärge nõudke meilt ohvriks meie laulu, meie pillimängu, meie tantsuväge, sest see teeb meid rõõmsaks ja õnnelikuks teenides ja kummardades teid.

Laulu- ja tantsupidu oli ja on paljudele õnn ja oskus ise teha, kõigile aga kaasaelamise ja nautimise rõõm – see on jätkuvalt Meie Pidu, rääkigu kriitikud, mida iganes 🙂

Read Full Post »