Kõik läks nõnda nagu plaanitud, et esmalt lennusuund Hispaaniale, siis Màlaga lennujaam ja “baaslaager” Torremolinoses, mis asub Vahemere kaldal Màlaga ja Marbella vahel. Kokku sadakond kilomeetrit päikeselist liivaranda – Costa del Sol. Vaimustav!
Mitmetasandilise elamuse pakkus muidugi Gibraltar – Suurbritannia koolonia (kõlab kõrvale üsna võõrastavalt 21. sajandil!) oma kaljuse elu ja iluga. Vaimustav Saint Michaeli stalaktiidikoobas ning üldise imetluse osaliseks saanud riukalikud ahvipered… ja muidugi “dramaatilised” vaated merele.
Omal käel sai ette võetud põnevaid retki, sealhulgas reis MÀLAGA linna ja selle lähiümbrusse. Just seal sai teoks ka tõsisem tutvumine maailmakunstnik Pablo Ruiz Picasso juurte, arengu ja omapärase loominguga.
Tuleb tunnistada, et sedakorda jäi ära Andaluusia pealinna Sevilla külastus, aga loodan, et see võlg iseenda ees saab edaspidi tasutud. On ju Sevilla sadamal eriline koht minu meremehest isa päevikutes, kus ta kirjeldab kodusõja-aegset Hispaaniat, selle rahva igapäevaelu rõõmusid ja muresid.
Ja pildike härjavõitlusest on isa albumis samuti säilunud, sest seda meelelahutust ei suuda hispaanlastelt ära võtta ei edumeelsed euronormid ega isegi mitte sõda 🙂
Peep Raju 