Saaremaast olen juba varem mitmel korral kirjutanud ning igatsusest pika talve jooksul tuhatkond korda õhanud. Ega’s midagi, läksin seda kohalikku lumekatastroofi siis oma silmaga vaatama. Ja uskumatu! Lund oli tõesti nõnda nagu mandril igal pool. Aga see ei ole ju normaalne! Mäletan aastat, mil põgenesime esimese lume eest Viljandist ära ning Saaremaal olid novembris vahtrad veel punased. Sel mälestusväärsel aastal jäid saared lumepaljaks kõigi mujal sadanud sademete kiuste.
Seekord otsustasin teha valiku mitte sõprade, vaid “saaremaaspahotels” kasuks ja leidsin lõpuks Rüütli spa lumehunnikust väljakaevatuna üles. Eelmisel päeval saatsin ikka broneeringu ka koos mind huvitavate küsimusega. Juba Kuivastu sadamas kibelesin meilivastust lugema, aga ei tühjagi…
Tüüpilise reklaami ohvrina uskusin firma kodulehte ning teadsin raudkindlalt, et kõige soodsam tervisepakett on hotellis Saaremaa Valss. Pidasin aga nö peamajaks Rüütlit ning seetõttu astun sinna info saamiseks kõigepealt sisse. Ja mis selgus: registratuuris öeldi üsna tuima näoga, et teised hotellid (st Georg Ots ja Valss) on üleüldse kinni. Samal ajal näidati mulle särasilmselt suurt silti, kus kirjas, et ainult täna on kõik teenused 30% odavamad. Mõistagi ei olnud soodustus nii suur, kui olin oodanud ning seda silti lugesin igal hommikul ujuma minnes ikka uuesti ja uuesti.
Aga enneolematu vaade Kuressaare lossile ja rannale, mis ujulast ja mullivannist avanes, pani unustama kogu selle talve reaalsuse.
Ja lõppude-lõpuks käisin ikka ära ka õllemeistrist sõber Arveti saunas, kus teerajad inseneri diplomile vääriliselt kujundatud ning Pihtla taluõlu mekkis seal sama hea kui südasuvel 🙂
Peep Raju 