Viljandi valimiste päeval hoopis ooperipisikust

Sellest on juba aastaid tagasi, kui avastasin endale tõsist tõbe tõotava ooperipisiku. Mis seal salata, seda küllap minu muusikaõpetajast abikaasa  juhendamisel. Suvel sai seda pisikut Kuressaares põhjalikult nuumatud ning nüüd nõudis ta jälle uusi elamusi. Õnneks oli COSI FAN DUTTE esietendus kohe käepärast võtta  ning eile sai pisik Rahvusooperis jälle värske toidupala kätte.

Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper valmis Saksa-Rooma keiser Joseph II tellimusel ning selle maailmaettekanne toimus 2. jaanuaril 1790 Viini Burgtheateris. Ooperit peeti tol ajal  teemakäsitluse tõttu lausa ennekuulmatuks – kolm meest panevad kaks tütarlast proovile eesmärgiga tõestada, et kõik naised on truudusetud! Loomisaegsesse õhustikku sobimatuse tõttu märgati ooperi väärtusi alles 20. sajandil, mil moraalinormid olid oluliselt avardunud.

Nüüd, värskete ooperimuljetega Viljandis tagasi olles, võib öelda, et sõiduvintsutused, bensiinikulu ja suhtkallis pilet on end täiega ära tasunud. Mõistagi tegi mind järjekordselt kadedaks, et enamusel publikust oli kodutee vaid 15-20 minuti kaugusel. Samas teame ju, et kaugemad lapsed on vanematele alati armsamad olnud 🙂

Etendus oli kokkuvõttes suurepärane, kus solistidena astusid publiku ette Aile Asszonyi, Heli Lokuta ning teenijanna rollis säras Kristina Vähi. Meestest andsid oma parima Oliver Kuusik, Rauno Elp ja Mart Laur. Dirigendipuldis oli Arvo Volmer. Lugu ise oli esitatud pisut kammerlikult ning suurt rahvahulka (ooperikoor) nägi laval vaid paaris episoodis. Värskust ja vürtsi lisasid etendusele eksklusiivsed dekoratsioonid – Estonia kunstnike poolt loodud hiiglaslikud kangamaalid.

Aga nüüd tuleme tagasi maa peale. Täna on kohalike omavalitsuste valimise päev ning õhtutundidel koguneb valimisliit Kodune Viljandi EVE majja tulemusi ootama. Suure põnevusega olen seal muidugi ka mina!

Read Full Post »

Laulud peos Viljandis tagasi

Tänapäeva maailmas domineerib paratamatult materiaalsus ja pragmatism, väärtusteks on majanduskasv, tehnoloogia progress, tarbimismentaliteet ning mõistagi raha ja veelkord raha.

Aga ilma kultuurita, hariduseta ning perekonnaväärtuste ja usuta puudub tasakaal nii ühiskonnas kui ka üksikisikus.

Laulupeolt tulles meenus mulle katkend ühest vanade inkade palvest ja otsisin selle veel öötundidel üles ning siin ta on:
Oo jumalad! Te olete kinkinud meile tarkuse ehitada teid ja mägedesse linnu, rajada templeid ning pühakujusid, juhtida jõgede voolu, korjata põldudelt rikkalikku saaki, kaitsta oma maad vaenlaste eest. Ükski ohver pole teie helduse vääriline, ükski ohvriand küllalt suur! Ainult ärge nõudke meilt ohvriks meie laulu, meie pillimängu, meie tantsuväge, sest see teeb meid rõõmsaks ja õnnelikuks teenides ja kummardades teid.

Laulu- ja tantsupidu oli ja on paljudele õnn ja oskus ise teha, kõigile aga kaasaelamise ja nautimise rõõm – see on jätkuvalt Meie Pidu, rääkigu kriitikud, mida iganes 🙂

Read Full Post »