Kaks aastat on kohalike omavalitsuste valimistest lennul möödunud ning küllap valija jällekord huvitub, et kuidas mul läinud on.
Hästi on läinud! Valimisteaegsed tuttavad on üldjoontes alles jäänud, kuigi tõsi-küll, mõni neist on siiski ka ära kolinud ning üks end lausa vahtralehemaal Kanadas sisse seadnud.
Minu antud tagasihoidlikud ja populismivabad lubadused on ka kenasti täidetud, sest võimalus endise tööturuametnikuna kätt töötute pulsil hoida on igati õnnestunud. Selle on mulle kindlustanud kuulumine volikogu sotsiaalkomisjoni, aga ka majandus- ja töötõdede õpetamine Mainoris.
Lisaks eeltoodule võin nüüdseks valijale ette kanda, et sel nädalal andsin Viljandi Raekoja saalis vande linna volikogu asendusliikmena. Seda seetõttu, et kahjuks, nagu öeldud, on nii mõnigi volinik sobiva töö puudumise tõttu siitkandist lahkunud.
Tuleb aga tunnistada, et sain kohe esimesel istungil tõsist poliittegemist muuhulgas ka mõnusasti nautida. Nimelt iga kord, kui volikogu esimees tahtis teada, kas kellelgi märkusi või ettepanekuid on, siis vaatas ta ainiti Koduse Viljandi esimese mehe Randel Läntsi poole, aga koalitsiooni teerull podises omasoodu rahumeeli ja häirimatult edasi laenude maailma 
